Selle aja jooksul on ta olnud vallavolikogu kahe koosseisu liige ning tegelnud aktiivselt erinevate roheteemadega volikogu keskkonna- ja heakorrakomisjonis.
Ivo on korraldanud koostöös Rannarahva Muuseumi ja Eesti Sõjamuuseumiga ühtekokku veerandsada Kogukonna Klubi vestlusõhtut. Kolmel korral on ta kaasa löönud kodukohviku korraldamises.
Ivo Rulli kirjutatud teoste hulka kuulub ka raamat „Viimsi väärtused“ (2021). Pea 6 aastat on Ivo ühiskondlikus korras suunanud sõltumatu kogukonnaportaali Viimsi Uudised toimetuse tegemisi. „Mul on rõõm olnud käima lükata mitmed Viimsi kogukondadele olulised algatused nagu näiteks kaasav eelarve. Olen koos mõttekaaslastega panustanud, et Tammelaanes säiliks mets ja rohekoridor, et Kompostiväljakult lahkuks ebaseaduslikku jäätmeäri ajanud ettevõte või et valla uut jäätmejaam ei surutaks elumajade akende alla,“ ütleb Ivo
Inger Udeküll (41) - kandidaat number 174 - on Viimsis elanud 17 aastat.
Tänaseks on Inger Viimsi kogukonna aktiivne liige, ettevõtja ja ema, kelle südameasjaks on saanud haridusküsimused ja laste heaolu.
Tal on 12 aasta pikkune ettevõtluskogemus. Praegu tegutseb Inger väikeettevõtjana toidutootmise sektoris.
Inger on lõpetanud EBSi avaliku halduse eriala ning täiendanud end Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning lisaks omandanud kutse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Ta on aktiivne ka kohalikus MTÜs, mille eesmärk on tuua Montessori haridusmeetod ka Viimsi kooli ja seeläbi pakkuda valikut lastevanematele. Ta usub, et haridus vajab mitmekesistamist ja uuenduslikku lähenemist. „Me ei saa lahendada tänaseid probleeme eilsete meetoditega. Üha enam noori tunneb end koolist võõrandununa ning huvi õppimise vastu on langemas. Samuti on murettekitavad laste ja noorte toitumisharjumused, liikumisvaegus ning liigne ja kontrollimatu nutikasutus – kõik need viivad vaimse tervise languseni, millele tuleb reageerida kiiresti ja süsteemselt,“ ütleb Inger.
Jaak Sepp (56) - kandidaat number 175 - on Viimsi ja Randverega seotud 24 aastat.
Tehnosüsteemide insener Jaak kandideeribb kohalikel valimistel Kogukondade Viimsi valimisliidus sooviga muuta Viimsi viimsilastele paremaks elamise kohaks.
Alates 2021.aastast on Jaak Sepp osalenud Viimsi valla eelarvekomisjoni töös ja seisnud tasakaalustatud eelarve ning maksumaksja raha ausa ning sihipärase kasutamise eest.
Alates 2023. aastast on Jaak Randvere külavanem ja panustab nii küla kui kogu Viimsi idakalda arengusse. Samuti on ta Randvere kooli hoolekogu, Randvere Hariduse SA ning Randvere Külaseltsi juhatuse liige.
“Viimsis peab otsuste vastuvõtmisel arvestama elanike arvamustega. Otsused ning elukorraldus ei tohi olla ühe isiku või valitud seltskonna eesõigus. Vallale tähtsad otsused saavad tehtud ainult avaliku arvamuse põhjal,” ütleb Jaak.
Helen Aaremäe-Saar (36) - kandidaat number 176 - on Viimsi ja Haabneeme aleviku elanik juba kümme aastat.
Jurist Helen kandideerib esmakordselt volikogusse ja seda Kogukondade Viimsi valimisliidus, sest usub, et just kohalikud inimesed on õiged otsustama kohaliku elu üle. Oma panust soovib Helen Aaremäe-Saar anda nii kogukonna väärtuste edendamisse kui ka õiglasemate otsuste tegemisse, kasutades oma õigusteadmisi ja kogemusi. Helen on puutunud tööalaselt kokku haldusõiguslike küsimustega ning leiab, et hea halduse tava järgimine peab olema iga omavalitsuse ülesanne. Kohalikud ei peaks tundma, justkui seisaks vald neist kaugel ning ainsaks lahendusviisiks murede korral jääks kohtusse pöördumine. Selline valitsemine tekitab trotsi ja halduskiusu, mida tuleb juba eos vältida.
Kahe väikelapse emana on Helen aktiivselt panustanud kohaliku hariduselu rikastamisse, edendades läbi MTÜ Edendades Montessori Haridust mitmeid haridustegevusi. Laste haridus ja heaolu on vundament mitte ainult paremale kogukonnale, vaid kogu ühiskonnale.
“Kogukondade Viimsil on parim platvorm, sest siin tegutsevad pühendunud inimesed, kes on tõestanud oma edukust juba 2017.aastast. Kogukondade Viimsi ei ole lihtsalt ühekordseks valimisliiduks kokku tulnud seltskond, vaid oma valdkonna spetsialistid,” ütleb Helen.
Mereteadlane ja Ukraina võitlejaid aktiivselt abistav Ants on valitud Eesti Kongressi (1990), Põhiseaduse Assamblee (1991) ja Riigikogu (1992) liikmeks.
Ants Erm seisab jätkuvalt oma kõige olulisema poliitilise kreedo eest: „Viimsi valda tuleb juhtida ausalt ja avalikult ning inimestele arusaadavalt. Vallavalitsus olgu vallakodanike, mitte ärastatud kinnisvaraga hangeldajate teenistuses!“
Ants on olnud Viimsi vallavolikogus Kogukondade Viimsi esindajana alates aastast 2017. Oma viimased 4 aastat volikogus võtab Ants kokku järgmiselt: „Kuigi oravate teerull toimis ka seekord, mõned meie ettepanekud ka realiseerusid. Näiteks oleme Muuga tee kergliiklustee viimase kilomeetri kohta esitanud neli ametlikku arupärimist ja selgitustaotlust, lugematul arvul küsimusi ja mitmeid ettepanekuid, sh. erinevatele vallavanematele. Vallavalitsus on lõpuks töö tellinud ja…ajastanud lindilõikamise valimiskampaania tippajaks! Enam ei ole jalakäiajad ja ratturid sunnitud ekstreemseiklust läbima“. Suur osa Antsu energiast on viimasel kolmel ja poolel aastal kulunud Ukraina võitlejate abistamisele – Venemaa täiemahuline agressioon sundis teda MTÜ-le Toeta Ukrainat uuesti täiskäigu sisse lükkama.
Andres Jaanus (62) - kandidaat number 179 - on ema poolt põlisviimsilane ja elanud Tammneemes alates 1989. aastast.
Merebioloog Andres on Kogukondade Viimsi nimekirjas kandideerinud Viimsi vallavolikokku ka 2017. ja 2021. aastal. Aastatel 2009–2014 ja 2021–2024 kuulus ta volikogu keskkonnakomisjoni. Andres on seisnud Viimsi metsade ja avamaastike ning traditsioonilise külamiljöö säilimise eest. Koos Märt Puustiga ja külakogukondade toel saavutati 2022. aastal Riigikohtus Tammneeme ja Randvere piirile mereäärsesse metsa kavandatud Tammelaane elamurajooni detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine: “Kui kogukond ajab õiglast asja ausalt ja järjekindlalt, võib see väärata ka näiliselt suurema ja mõjukama jõu.” Põliselanikuna on ta ainus isiklik huvi, et “vana hea” Viimsi säiliks võimalikult suures ulatuses.
Andres on sõltumatu kogukonnaportaali Viimsi Uudised viljakamaid kaasautoreid, olles kirjutanud peamiselt looduskeskkonnast, planeeringutest ja külaelust, hobi korras koduloouurijana ka neil teemadel. Üle 30 aasta on ta kuulunud EELK Randvere koguduse ja alates 2005. aastast MTÜ Tammneeme külaselts juhatusse. „Kõik tähtsamad otsused tuleb teha kogukonna soove arvestades, mitte neid ignoreerides või moonutades.
Enda põhimõtete ja arusaamadega vastuolus olevate otsuste langetamisel lähtun südametunnistusest, mitte mõttelisest joonest teljel koalitsioon–opositsioon. Tean enda pädevuse piire ega võta kergekäeliselt või mingit kasu lootes vastu positsioone, milles tunnen end ebakompetentsena,“ ütleb Andres.
Tanel Ojang (40) - kandidaat number 180 - on Viimsi ja Haabneeme elanik olnud alates 2012. aastast.
Tööstus- ja tsiviilehituse insener Tanel on alates 2021. aastast olnud Kogukondade Viimsi esindajana vallavolikogus. Ta on volikogu maa- ja planeerimiskomisjoni aseesimees ning revisjonikomisjoni liige.
Tanel kandideerib kohalikel valimistel Kogukondade Viimsi valimisliidus, kuna parimad muudatused elukeskkonnas saavad tulla ainult elanikelt endalt, mis ei ole mõjutatud suurerakondade tagatubade mängudest. Kogukondade Viimsi on hetkel ainuke valimisliit, mis ei ole seotud ühegi suurerakonnaga ning milles otsuseid tehes saab toetuda päriselt enda analüüsi tulemustele.
„Opositsioonis olles saab volinik mõjutada vähe. Kuid nelja aasta möödudes on veelgi enam kasvanud arusaam, et suurerakondade mängumaa ei peaks olema kohalik omavalitsus. Ei ole vahet, kas prügivedu korraldades oled hingelt sots, ultrakonservatiiv või liberaal – elanikuna tahad saada maksu raha efektiivset kasutamist ja kõikvõimalike „puukide“ välja juurimist. Valides mind, valid erasektorist sisse harjutatud lähenemise. Suhtumise, kus asjad tuleb ära teha rahatargalt ja konkurentsitingimustes. Ja kus valel on lühikesed jalad ning reetmist ja valetamist võetakse päriselt tõsiselt! “ ütleb Tanel.
Jaan Tagaväli (73) - kandidaat number 181 - on üles kasvanud Tammneeme külas.
Ta on siinsete põliselanike järeltulija. Hilisem koolitee ja tööelu viisid Jaani kodukandist pikaks ajaks eemale, kuid viimastel aastatel elab ta jälle Tammneemes. Ta on küll pensioniealine, kuid tervis lubab ka praegu praegu siinsamas Viimsis asuvas ettevõttes palgatööd teha.
Hariduselt on Jaan elektriinsener ning tegutsenud peamiselt tehnikaseadmete turunduse ja müügi valdkonnas. Viimsi kandi inimesed teavad teda siiski rohkem kohaliku ajaloo uurijana ja tutvustajana ning pärimuskultuuri hoidjana. Tema avalikud esinemised ning artiklid erinevates väljaannetes, kaasa arvatud valla lehes Viimsi Teataja on alati köitnud huviliste tähelepanu.
Jaan algatas vallakodanike toetusallkirjade kogumise selleks, et 1990. aastal taasasutatud Viimsi valla esimesele vallavanemale Ants-Hembo Lindemannile omistataks aukodaniku nimetus. Paaril viimasel aastal on Jaan Tagaväli pidanud lähemalt kokku puutuma Viimsi vallavõimu tegutsemise võtetega ning see on jätnud talle mulje, et alati ei tegutseta sugugi õiglaselt ning vallaelanike huvidest lähtuvalt. “Soovin, et ka põliselanike järeltulijate häält oleks valla tasandil tehtavate otsuste tegemisel senisest rohkem kuulda ning et seda ka päriselt arvesse võetakse,” arvab Jaan.
Kaido Irval (46) - kandidaat number 182 - on viimased 5 aastat elanud perega Randveres.
Ta on üle 20 aasta töötanud rahvusvahelises äris ja ettevõtluses, aidates ettevõtetel kasvada ja laieneda välisturgudele. Käivitanud innovatsiooniprojekte, juhtinud meeskondi ja nõustanud ettevõtjaid.
Viimsis näeb Kaido suurt potentsiaali – siin elab palju kogenud ettevõtjaid, juhte ja spetsialiste, kelle teadmised ja kontaktid on maailmatasemel. Seda kapitali tuleb kasutada! Meil on kõik eeldused luua tugev ettevõtjate võrgustik ja oma ettevõtluskeskus, mis toetaks nii alustajaid kui ka juba edukaid ettevõtteid.
Kaido tugevusteks on strateegiline mõtlemine, ideede loomine ja inimeste ühendamine – need aitavad tal muuta head plaanid reaalsuseks. Just nende omaduste toel võitis ta koos Randvere külaseltsiga 2024. aastal kaasava eelarve konkursi. Koos pere ja sõpradega on Kaido neljal suvel avanud Kodukohvikute päeval Ranneferde aiakohviku – ehe viis kasvatada lastes ettevõtlikkust ning pakkuda Viimsi inimestele võimalust ühiselt kokku tulla.
Olle Uussaar ( 52) - kandidaat number 185 - on elanud Muuga külas enam kui paarkümmned aastat.
Olle on tegelenud aastaid väikelaevadega seonduva ettevōtlusega. Lisaks on ta tegev vabatahtliku merepäästjana ning sellega kaasnevalt ka valdkonnaga kaasnevate koolituste läbiviija.
Olle Uussaar kandideeris Kogukondade Viimsi nimekirjas ka 2021. aastal.
“Kuna Viimsi valda ümbritseb enamjaolt meri ja paljude elanike tegevus on seotud merega, siis minu kogemused vōiksid pakkuda vallale kasu. Olgu siis selleks mereturvalisus, ennetustegevus vōi väikelaevade ja sadamate arenguga seonduv,” selgitab Olle. Ja lisab: “Eet merel ellu jääda, peavad olema asjad korras ja meeskoond kokkuhoidev.
Ka meie vallas on palju võimalik teha paremini. Seda üksmeelse ja tasakaaluka ning ühistele huvidele orienteeritud meeskonnaga.”
Olle on tegelenud aastaid väikelaevadega seonduva ettevōtlusega. Lisaks on ta tegev vabatahtliku merepäästjana ning sellega kaasnevalt ka valdkonnaga kaasnevate koolituste läbiviija.
Olle Uussaar kandideeris Kogukondade Viimsi nimekirjas ka 2021. aastal.
“Kuna Viimsi valda ümbritseb enamjaolt meri ja paljude elanike tegevus on seotud merega, siis minu kogemused vōiksid pakkuda vallale kasu. Olgu siis selleks mereturvalisus, ennetustegevus vōi väikelaevade ja sadamate arenguga seonduv,” selgitab Olle. Ja lisab: “Eet merel ellu jääda, peavad olema asjad korras ja meeskoond kokkuhoidev.
Ka meie vallas on palju võimalik teha paremini. Seda üksmeelse ja tasakaaluka ning ühistele huvidele orienteeritud meeskonnaga.”
Terje Lilleoks - kandidaat number 178 - on Prangli saarel elanud 15 aastat.
Ta on olnud Prangli saarevanem (2014 – 2021) ning nendel aastatel käivitanud ja teostanud saare hüvanguks mitmeid olulisi projekte. Terje osaleb Eesti Saarte Kogu töös ning juhib seal majanduse töörühma. Lisaks tegevusele pereettevõtjana töötab ta PERHi Prangli tugipunktis parameedikuna.
Terje kandideeris Kogukondade Viimsi nimekirjas ka 2021. aastal ning tema kreedo on samaks jäänud ka seekord kandideerides: „Prangli on minu meelest parim koht ja kandideerin, et see nii ka jääks. Areng ja arendused peavad olema tasakaalus looduse ning ressurssidega nii saartel kui mandril. Oluline on inimeste võrdne kohtlemine igal võimutasandil.“
Artur Gradov (39) - kandidaat number 183 - on Haabneemes ja Pringis elanud üle 15 aasta.
Ettevõtja ja investor Artur on tervislike eluviiside järgija ning propageerija. Ta on märkimisväärselt panustanud Ukraina võitlejate toetamisse. Oma tütarde kasvatamise käigus on Artur kogenud, et mitte igal pool Viimsi külades ja alevikes pole piisvalt eakohaseid ning põnevust pakkuvaid mänguväljakuid. Nagu ka 2021. aasta Kogukondade Viimsi ridades kandideerides, rõhutab Artur nüüdki: „Lastega peredel ja noortel peab Viimsis olema rohkem vaba aja veetmise võimalusi. Vaja on rajada läbimõeldud mänguväljakuid ja platse, kus oleks huvitav nii erinevas vanuses lastel kui nende vanematel.“
Aare Pernik (83) - kandidaat number 184 - on elanud Haabneemes 45 aastat.
Ta on erialalt elektripaigaldiste projekteerija. Aare eestvedamisel rajati Haabneeme alevikus 1980ndatel gaasitrassid, mis varustavad üle poolsaja elamu maagaasiga. Hiljem on gaasitrasside omandi küsimused tekitanud Viimsi valla poolt hulga lahendamata küsimusi ning probleeme. Aare on tulenevalt oma kutse-eetikast juhtinud alates 1989. aastast Viimsi valla tähelepanu puudustele võrkude valdamisel. Samuti on ta tegelenud teedeehituse, liikluskorralduse ja turvalisuse probleemidega.
Aare Pernik kandideeris Kogukondade Viimsi nimekirjas nii 2017. kui ka 2021. aastal toimunud kohalikel valimistel. 2025. aasta kohalikel valimistel osaleb ta eesmärgiga viia otsustajate ringi konkreetsed ettepanekud, kuidas lahendada Haabneeme eramaja elanike tänaseid probleeme. Aare hobideks on aastaringselt toimetamine oma eramu ja suvila aias, loodusvaatluste tegemine ning vanad autod.